Kella poole viie paiku, mil tänane aktiivne laagritegevus läbi saanud oli, otsustas Jared vahelduse mõttes mõnda aega ka laagriterritooriumilt eemal veeta. Kingstoni linnake oli ju tegelikult üsna lähedal ning selle külastamine vabal ajal polnud õpilastele kunagi keelatud olnud. Pealegi ei osanud ta oma õhtuga suurt midagi muud peale hakata. Pärast näitlemistunni lõppu jalutaski kutt korraks oma toast läbi, et seljakott koos kaameraga kaasa haarata ja siis umbes viie minuti jalutuskäigu kaugusel asuvasse bussipeatusesse kõmpida. Bussi pidi ta kuskil kümne minuti kandis, aga õnneks olid sõidud linna ning laagri vahel üsnagi sagedased.
Teekond linna kestis umbes pool tundi, mille Jay veetis peamiselt muusikat kuulates, pilk aknast välja suunatud. Kingstoni bussijaama jõudes võttis noormees suuna Hope Gardensi poole, kus talle iga kord istumas meeldis käia. Ühe vaba pingi leidnud, sättis kutt end sellele istuma ja asetas seljakoti enda kõrvale, et sealt kaamera välja otsida. Jay kavatses tänagi pargis toimuvat melu veidike videolindile püüda, kes teab, äkki jääb midagi huvitavat peale.

OT: Sophia

Sophia vihkas bussiga sõitmist ja eriti veel Florence' laagri aladelt, kuna sealt Kingstonisse oli lihtsalt liiga pikk maa. Loksunud bussis oma tunnikese, oli neiu viimaks linna bussijaamast sammud seadnud kesklinna poole. Ilm oli palav, seega oli Sophia selga pannud õhukese musta-valge triibulise siidist pluusi, mille varrukad olid küünarnukkideni keritud ja lühikesed mustad püksid. Õlal rippus tall helepruun käekott, mis olid täis erinevaid vajalikke tarbeid. Kaasaarvatud vihik, kuhu naisele meeldib aeg-ajalt joonistusi kritseldada, vahet pole, et ta kuigi hea joonistaja pole.
Poed läbi käidud ja uued riidehilbud paberkottides, mille peal ilutsevad erinevate riidefirmade logod, märkas Sophia, et järgmise bussini on veel palju aega ning üks neist just lahkus. Palava ilma tõttu haaras ta toidupoest külma mahla ja lisaks sellele salati, et Hope Gardens'is, mis asus üsna lähedal, väike piknik maha pidada. Pargipingid olid kõik inimesi täis, kes luges ajalehte, kes nautis niisama loodust, kes puhkas jooksmisest jalgu, kes pildistas, nagu üks blondi peaga poiss ühel pingil. Tolle pingi taga asus suurem puu, mille alla Sophia istus oma jalgu puhkama ning võttis salatikarbi lahti, hakates sööma. Karp oli väike ja seeõttu sai see kiirelt otsa. Karbi asetas naine hetkel oma kõrvale, et see hiljem kõige lähedamasse prügikasti visata. Bussini oli endiselt veel aega ja seetõttu otsis tüdruk välja vihiku ja hariliku pliiatsi, hakates ümbrust kritseldama.

Spoiler:

Mõni aeg pärast seda, kui Jay oma kaameraga pingil maandunud oli, sättis üks brüneti peaga neiu end pingi taha muruplatsile koos salatikarbiga istuma. Esialgu ei pannud kutt viimast üldse tähele, sest oli ametis oma kaamera seadistuste muutmisega, aga kui ühel hetkel end sinnapoole pööras, jäi töö salatit nautiv tüdruk muidugi ka videolindile. Jared saatis talle vabandava naeratuse ja pöördus jälle tagasi enda ette, et filmimine praeguseks lõpetada ning kaamera kindlalt kotti tagasi asetada. Tegelikult oli tal praegu juba küllalt materjali, sest suurt midagi ei toimunud. Ilmselt oli asi soojas ilmas ja argipäevaõhtus, et inimesed küllaltki uimased olid, tähistades omal viisil esmaspäeva, ühtlasi tuntud ka kui nädala kõige hullema päeva, üleelamist.
Jay tõmbas oma veepudeli seljakotist välja ja keeras korgi maha, et sealt paar lonksu võtta. Jook oli muidugi ammu soojaks läinud, aga väga hull siiski ka polnud. Vahepeal oli tüdruk, kes tema selja taga muruplatsil istus, salatikarbi tühjaks söönud ja nüüd mingi märkmiku moodi asja koos hariliku pliiatsiga välja otsinud, asudes sinna midagi hoolikalt kritseldama, pilk pidevalt ümbruse ja paberilehe vahelt vilksatamas. Lähemale astuda tüüp siiski ei söandanud, kartes neiut tema mõtetes segada, sest too võis ju äkki pahaseks saada.

Sophia vaid lootis, et ehk on Jamaical piisavalt inimesi, kellel pole telekat või arvutit ja internetti, seega nad ei tea ka, kes kurat on Richard Hall. Aga tundus, et neid leidus, kes ikka teadsid meest ning ka tema tütrest. Sophia oli ka ise selles pisut süüdi, et pole end avalikkuse eest varjanud ja käis isa filmide esilinastusel teda punasel vaibal toetamas. Kellele ei meeldiks pildile jääda, eks? Juba lihtsalt sellega, et oli kuulsuse tütar, tõmbas neiu endale tohutult tähelepanu. Olgu, paparazzide pildid - need elab üle. Aga kui keegi filmima tuleb, siis see ei ole okei. Sophia peale sattus see kaamera vaid korraks ja peale seda tuli ka kutilt vabandav naeratus, mille peale oli ka kaamera eemale suunatud. See andis alust arvata, et äkki too noormees ei kavatsenudki Sophiat filmida?

Ta ei joonistanudki kaua, kuid ümbrusele pilku viies, märkas neiu aeg-ajalt tolle poisi silmi endal. Kas too tahtis äkki rääkima tulla ja tutvust teha? Kutt tundus kuidagi üksik. Seetõttu säästis Sophia teda vaevast ning pistis vihiku koos hariliku pliiatsiga kotti ja asetas selle enda õlale. Püsti tõusis naine koos karbiga ja liikunud pingi poole, kus heleda peaga nooruk istus, viskas Sophia salatikarbi pingi kõrval olevasse prügikasti. "Kas sa oled mõni paparatso või ajakirjanik?" uuris neiu, "või lihtsalt mõni fänn?" Oli ka võimalik, et noormees ei teadnud, kes Sophia üldse on, aga selle võimaluse ta hetkel välistas. Kui ei tea, siis ongi parem.

Jaredil polnud küll õrna aimugi, kes see brüneti peaga tüdruk on või kes on tema vanemad. Noormehe endaga oli ju tegelikult sama lugu, et teda tunti päris tihti tänaval ära, aga Jamaical viibides sai ta rahulikult ringi jalutada, ilma et keegi teda nähes kiljuma või näpuga näitama hakkasid. Vahel tuli seda siiski ette ja tüütuid paparatsosid samuti, aga üldjuhul oli siinne olemine siiski üsna rahulik. Jay polnud ju ka nii kohutavalt kuulus, kõigest mõned kõrvalosatäitja rollid erinevates sarjades. Rohkem meeldis kutile oma videosid teha, kuigi näitlemise vastu oli huvi samuti üsna sügav.
Jay pilk eksis vist veel päris mitu korda tüdrukule, sest üsna varsti ajas too end püsti ja jalutas selle pingi suunas, kuhu noormees end istuma sättinud oli. "Ei kumbagi," vastas Jared muigega, kui oli tolle küsimuse ära kuulanud, mõeldes järele sõna 'fänn' üle, mille neiu kuuldavale oli toonud. Kas tegemist on samamoodi pooleldi tuntud inimesega? Tavainimesi ju paparatsod ega fännid tüütamas ei käiks. "Kas sa oled kohalik?" uuris Jay siis neiult. Esialgu nägi küll väga sedamoodi välja, aga samas, ega temagi ju just turisti muljet ei jätnud. Pealegi oli see laager tüübile suvel põhimõtteliselt kodu eest.

Ah ei kumbagi? No olgu. Selle peale Sophia muigas õrnalt, sest tuli välja, et noormees tõepoolest ei tea teda. Pole vaja ka mainida, sest see kuulsus ei ole ju üldse tema vaeva läbi saavutatud. See oli see, mis häiris Sophiat kõige rohkem - kuulsus on talle lihtsalt kätte antud ilma, et ta seda üldse tahakski. Vahel mõtles ta, mis tunne oleks olla nähtamatu. "Armas," sõnas naine selle 'ei kumbagi' peale ning võttis samal pingil istet, kus noormees ise istus. Ta ei leidnud, et peab luba küsima, sest ruumi oli ja avalik pink siiski ju. Pealegi oli Sophia tulnud noorukiga ise juba rääkima ja oleks ebamugav, kui tema seal seisab ja poiss rahulikult pingil lebotab.

Sophia arvas, et see oli üsna ilmselge, et ta kohalik ei ole. Jamaicas elavad enamjaolt tumedanahalised inimesed, aga leidub ka valgeid. Siiski, ei arvanud Sofe, et ta paistaks välja, kui kohalik. "Järgnevad kaks ja pool kuud olen," muigas naine taaskord. "Aga ei, tegelikult ma ei ole. Käin lihtsalt siin Jamaical asuvas laagris. Camp Florence, võib-olla oled kuulnud?" lisas ta veel. "Ma ei hakka vist küsima, kas sa oled kohalik, sest eeldan, et sa ei ole, kuid paranda mind, kui valesti ütlesin," sõnas Sophia naeratusega. Loogiline, et ta võis valesti eeldada, aga arvas, et poisi kujul on tegu lihtsalt turistiga.

Sõna 'armas' kuuldes kergitas Jay kulmu, kuid ei hakanud uurima, mida täpselt neiu armsaks pidas. Hetk hiljem, kui too end pingile istuma poetas, taipas kutt, et polnudki end tutvustanud, kuigi tavaliselt oli see alati esimene asi, mida uue inimesega kohtudes teha. "Jay Hamilton," lausus ta kätt välja sirutades ja viis silmade pilgu brünetile neiule enda kõrval. Päris kenake oli teine, pidi Jared nentima.
"Ei, ma pole samuti kohalik," vastas Jay, seedides hetke äsja kuuldut. Nii et tüdruk oli põhimõtteliselt rivaal. "Täieõiguslik Camp Liberty liige siinpool," lisas noormees selgituseks enda kohta ja muigas. Huvitav, et neiu oli üldse viitsinud nii kaugele sõita, sest teadupärast asus Kingston tollest laagrist tegelikult üsna kaugel, pigem oli seal lähemaid linnu, kuhu sõitmine palju mõistlikum oleks. Kaamera oli ilmselt see, mis jättis Jayst mulle kui turistist, kuigi tegelikult ta lihtsalt oli saanud harjumuseks jäädvustada oma igat sammu, aga ega kohalikud seda ju teadnud. Kodus Tulsas oldi tema nägemisega juba harjutud, aga siin oli ta siiski üsna tundmatu nägu.

Kui kutt enda käe välja sirutas ning Jay'na tutvustas, võttis Sophia selle viisakusest muidugi vastu. "Sophia Hall," tutvustas temagi end, kuigi peast käis läbi mõte end mitte tutvustada ja hoida noorukit teadmatuses. No nii saaks ju nime ära arvamise mängu mängida, aga pole kellelegi aega last mängida. Seda trikki tegi ta tavaliselt pidudel, kus siider või kaks oli algaduseks sisse joodud ning uute kuttidega tutvumine oli täies hoos. Nendele kõikidele sai niikuinii korvi antud ja seetõttu ei ole neiul veel ühtki tõsist suhet olnud. Vaid mõned kuumad make-out-sessionid ja that's it. Ta lihtsalt ei ole leidnud seda oma nunnut, ent kuuma ja võluvat kutti, kes talle tõepoolest huvi pakuks. Oh well..

Sophia naeratas hetkeks, kui kuulis, et Jay on vastaslaagrist. Too tundus ju nii tore ja nüüd saab teada, et tegelikult peaks ta kutti vihkama? Okei, nii julm see ka pole, aga siiski.. Kas neil on nüüd suhtlemine keelatud või midagi? Esialgu arvas Sofe üldse, et Jay oli nalja teinud. Aga tundub, et mitte. "Minu rivaal," sõnas ta ning muigas laialt selle peale. Tegelikult see rivaallaagrite värk oli neiule segaseks jäänud - miks peab üldse rivaalitsema? Olgu pigem sõpruslaagrid, aga erinevates paikades ja erinevate tegevustega. "Muideks, mind huvitab väga, et miks sul kaamera kaasas on? Ma nägin, et sa korra filmisid, nii et teed sa mingit oma lühifilmi või midagi?" uuris Sophia. Tema oli ju kaamerasse ka korraks jäänud, mille vastu polnud tal küll midagi, aga kas avalikustamiseks pole vaja teatud luba inimese käest?

"Meeldiv tutvuda," muigas Jay, lootes, et see lause liialt sarkastiliselt ei kõlanud, sest tüdruk oli ju siiski vastaslaagrist. Mitte et kutt seda laagritevahelist rivaalitsemist pooldaks, aga millal oleks võimalik olukord, kus kaks laagrit saavad ühel rahumeelselt, ilma omavahelise hõõrumiste, omi asju ajada? Ühistegevusi oli ka piisavalt, ilmselt on asi siis tõesti lihtsalt põhimõttes. Mis Sophiasse puutus, siis temaga võis Jared küll suhelda, aga lähedasemaid suhteid tüdrukutega polnud tal kunagi olnud ja ilmselt ei tule ka, kui just keegi väga eriline kuskilt pildile ei ilmu.
Jay oli juba oodanud, millal Sophia tema kaamera kohta uurima hakkab, ja varsti tuligi tüdruku poolt selleteemaline küsimus. "Mitte otseselt lühifilmi, pigem käin lihtsalt oma kaameraga igal pool ringi ja filmin seda, mis parasjagu ette jääb. Ma võin sind muidugi välja lõigata, kui sa ei taha endast mingit videoklippi kuhugi, aga üles need kuhugi ei lähe, nii et selle pärast sa muretsema küll ei pea," seletas noormees neiule. Üldjuhul olid need klipid siiski tema arvutis, aga mõned said ka YouTube'i üles laetud...

"Ma loodan, et on," muigas neiu ja turtsatas seejärel. See turtsatus oli pigem sõbralik, mitte, et midagi nüüd halvasti oleks. Poisiga endaga oli samuti meeldiv tutvuda, aga ta lihtsalt ei öelnud seda välja. Sophia otsustas kõrvale jätta fakti, et too oli vastaslaagrist ning mõtles Jay'st pigem kui turistist, sest seda ta ju oli. Kaks inimest võivad omavahel suhelda, ilma et nende laagrid sellest teada saaks, eks? Kui ka saaks teada, tuli loota, et pahandusi sellest ei tule. Siiski, tegelikult ju õpilaste enda asi, kellega nad suhtlevad.

Sophia kulm tõmbus pisut kortsu. "Mille jaoks sa siis üldse filmid, kui sa midagi üles ei riputa?" uuris neiu, aga ei lasknud mehel vastata ja pakkus ise oma variandi: "Üritad kellegi feili jäädvustada, mis saab hiljem Youtube's kümme miljonit vaatamist ja oledki maailmakuulus kaameramees?" See pakkumine pani neiu kergelt muigama, sest mitmed feilid ju niimoodi filmitaksegi. "Ja mulle see väga ei meeldiks, kui mind netti üles riputatakse. Veel ilma minu teadmata," lausus Sophia ning üritas kõlada võimalikult sõbraliku tooniga, et mingit valet muljet ei jääks. Kõik need videod, mis temast leitakse, tehakse mingiteks tumblri gifideks ümber ja siis ripub ta seal inimeste blogides, salatit söömas.

"Ma riputan mõningaid oma klippe YouTube'i, aga kõik neist alati käiku ei lähe," selgitas Jay neiule, mida ta silmas pidanud oli. Tema kanal oli tegelikult juba päris tuntud, aga mitte nii tuntud, et tänaval tüdrukutehordid teda ründama tuleksid, mis Jaredile sobis, sest liigne tähelepanu polnud just tema suurim soov.
"Hea pakkumine, aga ei, selline mu eesmärk siiski pole," muigas kutt Sophia pakkumist kuuldes. Aeg-ajalt jäi mõni naljakas juhtumine küll kaamera ette ja läks ehk tema kanalile üleski, aga üldjuhul kaalus noormees ikka hoolikalt, mida kasutada ja mida mitte. "Miks mitte? uuris Jay tüdrukult. Ilma tema teadmata ta ilmselt seda klippi üles ei paneks, aga ta ei mõistnud, mis võiks kellelgi olla selle vastu, et lühike videoklipp netti ringlema läheb. Jared endiselt ei taibanud, kes Sophia on, ja ilmselt ei olnud tema nimi neiule ka tuttav, kuigi Jay Hamiltoni nimi polnud ka enam päris tundmatu.

"Oled sa oma klippide poolest siis tuntud ka?" uuris Sophia. Tema Jay'd ei teadnud, aga näitsik ei olnud ka kuigi suur Youtube's surfaja. Kui tahtis sealt midagi, siis ainult muusikat, mitte vaadata meelelahutavaid videosid. "Okei, aga kas sa lühifilmide tegemisest pole huvitatud? Ma ei mõtle, et hobi korras ja paned üles selle klipi, mis kõige ägedam tundub, vaid nagu tööna. Kuulsad näitlejad, lavastaja ja stsenaarium," pakkus Sophia, et teemal edasi jätkata. Teda huvitas, kas kutt on mõelnud kunagi taolisele tööle. "Oled enda arust hea kaameramees?" uuris naine õrna muigega. "Kui näitad mulle mõnda oma videot, võin sulle hinnangu anda," lisas ta veel ja naeratas seejärel. Sophie kahtles, et sealt mingit halba hinnangut tuleks, pigem oli see naljaga öeldud, aga mõnda noormehe videot tahaks ta küll näha. Kas siis netist tema Youtube' kanalilt või kaamerast, kui tal midagi huvitavat ette näidata on. Sophia ei tahtnud järgnevale küsimusele vastata, sest oli hea, kui inimesed ei teadnud, kes ta on. Neid oli õnneks väga palju, kes ei teadnud, kes ta on, aga Sophia isa nimest on ilmselt kõik kuulnud. Lihtsalt Hall on tuntud perekonnanimi ja tihti ei viida kahte inimest kokku. "Mul pole vaja, et inimesed leiavad netist materjali, mida igale poole postitada ja videod gifideks teha ning mida iganes," seletas Sophia.

"Kas just klippide poolest, aga millegi muu poolest kindlasti," vastas Jay. Sophia ilmselt ei teadnud, kellega tal vestluspartneri näol tegu on, aga ehk oli nii isegi parem. YouTube oli näitlejakarjääri kõrval siiski teisejärguline, kuigi mõlema ala puhul oli ta veel nn. tõusev täht. "Ma arvan, et filmitegemine pole siiski minu teema, pigem siiski näitlemine," tunnistas kutt lõpuks vestluskaaslasele ja muigas. Muidugi oli alati võimalus ka mõlemat teha, aga hetkel olid need kaks hobi siiski eraldiseisvad, kui omaenda videotes esinemine välja arvata. "Kogemusi on ikka korralikult, jah," noogutas Jared uuesti kaamerat kätte võttes ja seda neiule suunates. Soph võiks ju ka päris hea filmimaterjal olla, kui ta ise sellega muidugi nõus on, sest vastumeelselt ei sundinud noormees kunagi kedagi midagi tegema. Kuulnud neiu küsimust, et ta tahaks mõnda tema videot näha, surus Jay tahtmatult näole tekkinud muige alla."Eks sa püüa mu YouTube'i kanal üles leida," lausus tüüp kavala naeratusega ja pööras silmade pilgu neiule. Seal peaks ju olema piisavalt materjali, mis Sophia uudishimu taltsutada võiks, ja Jay nime teades oli kanal ka siiski üsna lihtsalt leitav. Praegusel hetkel Jaredil õnneks või kahjuks läpakat kaasas polnud ja kaamerast oli halb näidata, seega peab tüdruk siiski ise otsima. "Või nii, sa oled siis kuidagiviisi ka kuulsus või midagi?" pani Jay ka lõpuks pildi kokku. Pidi ju olema, miks ta muidu kardaks seda, et keegi temast gife tegema ning neid levitama hakkab?

"Mille poolest siis?" huvitus Sophia. Ta ei osanudki arvata, kellega tegu võiks olla, sest Jay ei tundunud talle mitte kuskilt tuttav. Noh, kui tegu on mõne noore näitlejaga, siis võib vabanduseks tuua, et Sophia kuigi palju sarju ja filme ei vaata. Vaid parimaid ja hinnatumaid käib kinos vaatamas. Vahel ka lihtsalt igavusest ning võtab mõne sõbranna kaasa. Seejärel Jay tunnistas, et on näitleja. Sophia naeratas selle peale laialt. "Ma ei tea, kas ma peaksin vabandama, et ma sind ei tea. Oleneb muidugi, kui palju sul kuulsust on. Sest ma ei ole suur televiisori ees istuja," seletas näitsik muigega. Tema arvates kõlas filmitegemine üsna hästi ning oleks isegi nõus millegi taolisega tegelema. Mitte kaamera ees, vaid kaamera taga. Aga prsh, mida tema kaameratest küll teab. "Kui kogemusi on korralikult, siis oleks see variant ju perfektne," jätkas Sophia, aga ei lasknud noormehel vastata ja viis teema kõrvale: "Millega sa siis tegeleda tahaksid?" Loodetavasti ei saanud ta sama küsimust vastu, sest ausalt öeldes pole neiul õrna aimugi. "Sa ütled seda nii, nagu sind oleks raske leida," oletas Sophia, näol valitsemas kahtlustav pilk. Loomulikult oleks ta tahtnud Jay mõnda suurteost näha, pisut kahju, et kutt hetkel midagi ei näidanud. Aga uudishimu rahuldamiseks on tal laagris olemas läpakas, kust tüübi kanal üles otsida ja videod üle tšekata. "Noo.. olen ja ei ole. Minu isa on kuulus näitleja," tunnistas Sophia ning need sõnad peaksid ütlema nii mõndagi. Nime ta ei hakanud mainima. "Vahel juhtub, et vanemate kuulsus kandub lastele üle," manas naine näole hetkeks õhkõrna naeratuse.

"Noh, ma olen aeg-ajalt siin ja seal sarjades üles astunud... Kui on huvi, võin sulle klippide linke jagada või midagi," lausus Jay muigega. Saabki ehk natuke tuntust juurde, kuigi ta seda otseselt taga ei aja. Sarjade vaatajaskond muidugi varieerub korralikult, seega ongi nii, et teda väga tihti tänaval ära ei tunta, erinevalt neist, kes päris peaosasid täidavad, ilmselgelt on neil rohkem rolle. Ühel päeval loodab Jared muidugi ise ka peaosa täita, aga sinna on veel aega, sest vanust on tal ju kõigest seitseteist eluaastat. "Pole hullu, see on üsna tavaline, et mu nime väga palju ei teata," vastas noormees Sophia vabandusele. "Millega sa siis tegeled, kui teleka ees ei istu?" [/color] uuris Jay temalt. Millegagi pidi neiu ju siiski tegelema, aga siiani polnud ta Sophi hobidest eriti palju kuulnud. "Praegu on seda veel vara öelda, kõik on siiski hobikorras ja enne oleks mõistlik kool ära lõpetada," arvas Jay. Keskkooli oli ju siiski veel kaks aastat jäänud, enne kui tõsisemalt oma elu peale mõtlema võiks hakata. "Sõltub sellest, kui hea otsija sa oled," muigas Jay. Tegelikult oli tema kanal üsnagi lihtsalt leitav, aga väheke põnevust kuluks siiski ära. "Sinu isa on Richard Hall?" küsis Jared, meenutades tüdruku perekonnanime. Näitlejaid, kelle perekonnanimeks Hall, polnud just väga palju, kuigi muidu oli tegu üsna levinud perekonnanimega.

"Võid küll. Mõne sarja nimi, kus sa mänginud oled, kõlbab ka. Saan ise uurida ja vaadata," rääkis Sophia. Teda küll tavaliselt ei huvitanud näitlejate näitlemisoskused, kuid Jay omad pakkusid talle huvi ja seda põhjusel, et kutt on nüüd üks tema tuttavatest. Ja see on tegelikult lahe, kui keegi tema tuttavatest on telekas olnud, vahet pole, et tema isa on juba igal pool mänginud. "Aga näo poolest tuntakse sind ära?" uuris Sophia edasi. Tema ei tundnud, aga võimalik ju, et on palju tüdrukuid, kes tänaval järgi jooksevad. "Mulle meeldib joonistada," vastas ta napisõnaliselt, sest jäi hetkeks mõttesse, "ma pole kunagi keskkoolis käinud, kuigi veensin oma vanemaid. Kui oleksin käinud, oleksin kindlasti näiteringi läinud. Mitte, et mind näitlemine nii palju huvitaks, kuid ma arvan, et mul võiks annet olla. Ning kui mulle see meeldinud oleks, siis oleksin ehk isegi sellega tulevikus tegelenud." Selliseid pisemaid huvisid oli tal ka, aga kõige rohkem aega veetis Soph ilmselt koos sõpradega. Los Angeles'es oli tal neid lähedasi mõned, kellega sai kogu aeg koos oldud. "Seda küll, sul veel aega mõelda ka, mida teha tahad tulevikus. Kui sa just pole veel välja mõelnud," vastas näitsik õrna muigega. "Kui ma läpaka taha pääsen, siis panen oma oskused tööle," sõnas ta. Sophia arvas, et võib selle üsna kergelt üles leida, sest Youtube' otsing ei tohiks kuigi keeruline olla. "Jep. Tema on mu isa," lausus Sophia ning ohkas kergelt. Ta lootis vaid, et Jay ülisuur fänn ei ole, sest muidu võib näitsik autogrammi küsimised ja muu taolise oma kaela saada.